Aivar Inno sõnul on nende eesmärk toota sinki ja vorsti parimast toorainest. “Kui tavaliselt tehakse suitsuvorste lõikamise ülejääkidest ja kehvema kvaliteediga lihast, siis meie kasutame ainult parimat vasika- ja sealiha,” rõhutas tehnoloog.
Veiseliha tuleb sealtsamast Hulja külas asuvast farmist, kus tehnoloog valib talle sobivad noorloomad ise välja. Ka sealiha on Lääne-Virumaa päritolu ning tuleb Ruiksi mõisast. Matsimoka suitsuvorstidesse ei ole lisatud vett, need ei sisalda maitsetugevdajaid, gluteeni, fosfaate ega muud keemiat, mis on suurtes lihatööstustes tavapärane.
“Kasutame maailma tippklassi kuuluvaid Terra Exotica maitseaineid, mille jahvatame ja segame ise kohapeal, et säilitada värskus ja maitseelamus,” kirjeldas tehnoloog tooteid. Praeguste võimaluste juures saab lihatööstuses valmistada umbes 300 kilo sinki ja vorsti päevas. Esialgu turustatakse sinke ja vorste messidel ja laatadel – Tartus peetaval maamessil kõigepealt.
Veterinaararsti haridusega Matsimoka tehnoloog Aivar Inno on suitsuliha ja suitsuvorsti valmistanud juba üle 30 aasta. Viimasel ajal tehti suitsuliha kodustes tingimustes väikeses suitsuahjus koduõuel, milleks olid kõik ametlikud load olemas. Liha suitsutamise oskusi õppis ta oma isalt Koidult.
1980. aastatel viis Aivar suitsuliha müügiks Venemaale Karjalasse. Kui Nõukogude Liit lagunes, sai Matsimoka suitsuliha osta turgudelt. Alates 2006. aastast müüs Aivar Inno koos poegade Jani ja Steniga suitsuliha laatadel. Seal saadud positiivne tagasiside andis julguse hakata mõtlema oma väikese lihatööstuse rajamisele, et pakkuda alternatiivi suurtööstuste masstoodangule.
PRIA-lt saadud 40 000 euro suurune toetus andis võimaluse plaan ellu viia ja nii asutigi Hulja külla, kohe kodumaja kõrvale, perele kuuluvasse hoonesse lihatööstust sisse seadma. Päris uue tehnika soetamiseks raha küll ei jätkunud – siiski osteti kvaliteetsed seadmed ASist Veikand. Tegemist on ettevõttega, mis toob masinaid Lääne-Euroopast, remondib neid ja müüb seejärel edasi.
“Päris uus tehnika oleks kümme korda kallim ja mitte väga palju parem,” lausus tehnoloog.
Kuna Aivar Inno leidis, et teadmisi eduka äri ajamiseks ja tõeliselt hea toodangu valmistamiseks jääb väheks, läks ta kaheks aastaks Olustvere teenindus- ja maamajanduskooli täiskasvanute täiendõppesse lihatehnoloogiat õppima.
Ideede ja kogemuste saamiseks käidi sellel aastal ka maailma suurimal toidumessil Grüne Wochel Berliinis. “Kui võimalik, siis juba järgmisel aastal läheme sinna oma toodangut pakkuma,” ütles Aivar Inno lootusrikkalt.
Ettevõte kavatseb pereettevõtteks jäädagi, kuigi praegu otsitakse lisakäsi – ühele inimesele on tööstusel tööd pakkuda.